Publikatsiooni struktuur

Keskaegse Liivimaa ajalugu – arhitektuurimaastiku kujunemise ajaloolised tingimused Euroopa piirialal

(asustus- ja kaubandusajalugu, Hansa Liit, maa etniline, sotsiaalne, religioosne ja majanduslik struktuur, Riia peapiiskopi ja Saksa ordu eriline poliitiline roll)

Riia toomkirik Liivimaa arhitektuuriajaloo esimese monumentaalse ehitisena: teke, ehitusajalugu, tähendus

• toomkiriku rajamist ja arengut puudutav ajalooline teave ja kontekst
• toomkiriku ja ristikäigu kirjeldus
• kirjalikel allikatel ja leidudel põhinev ehitusajalugu
• arhitektuurilised eeskujud ja toomkiriku teke
• Riia toomkirik Kirde-Euroopa tellisarhitektuuri teerajajana
• toomkiriku skulptuurid kohalikus ja üleeuroopalises võrdluses

Liivimaa piiskopkondade toomkirikud

• Liivimaa piiskopkondade ja piiskoppide tähtsus
• Tallinna toomkirik
• Haapsalu toomkirik
• Tartu toomkirik
• Aizpute toomkirik
• Pärnu toomkirik
• Liivimaa toomkirikute arhitektuur ja nende seosed maa ülejäänud sakraalehitistega

Kirikuehitus Liivimaa linnades Läänemerepiirkonna hansalinnade sakraalarhitektuuri kontekstis

• Riia Püha Peetri kirik ja Rostocki Maarja kirik: linnade kirikuehituse iseseisvus ja sõltuvus
• Jaani kirik Tartus
• linnakirikud Tallinnas
• linnakirikud Eestis
• linnakirikud Lätis
• kerjusordud ja nende mõju linnade topograafiale

Kodanlik ja linnavõimu representatsioon linlikus profaanarhitektuuris

(linna rajamine, linna areng, ruumi areng, linnamüür, raekojad, gildihooned, haiglad, mustpeade maja)

• linna tekke ja arengu ajaloolised, õiguslikud ja majanduslikud eeldused
• linna ajaloolised portreed (rajamised, struktuur ja ruumi areng)
• linnakindlustused
• kodanlikud esindus- ja kommunaalhooned (raekojad, gildihooned, mustpeade majad, haiglad)
• linnakodanike majad Riias ja Tallinnas

Liivimaa kloostrid ohustatud piiriala spetsiifilise arhitektuurilahendusena

• kerjusordud
• Birgitiinide ordu kloostrid, Tsistertslaste ordu nunnad
• tsistertslaste kaitsekloostrid

Maapiirkondade sakraalarhitektuuri spetsiifiline kujunemine kolonisatsiooni tingimustes

(kristlus võõrvõimuna, võimueliidi initsiatiivil tekkinud suured kogudused; kultuuriteaduslikud aspektid)

• koguduste keskaegne struktuur maapiirkondades
• kihelkonnakirikute tüübid ja nende piirkondlik levik

Liivimaa kaitseehitised

(linnused ja linnakindlustused piiriala olulisima ehitusülesandena, võimu presenteerimine piiril õigeuskliku Venemaaga, Liivimaa linnusearhitektuuri võrdlus Preisi ordumaa kaitseehitistega)

• linnuste rajamise algusajad hilisel 12. ja 13. sajandil
• Saksa ordu, Riia peapiiskopi ja piiskoppide residentslinnused; residentside ruumiprogramm ja kasutusstruktuur
• maaisandlikud esinduslinnused
• vasallide linnused
• Liivimaa linnusearhitektuuri tüpoloogilised aspektid
• linnuste ehitus ja võimu presenteerimine Liivimaa piiridel (nt Vastseliina, Vasknarva, Narva: välised ja sisemised piirid, rannikualad)
• Liivimaa linnuste moderniseerimine varase uusaja lävel, võttes arvesse uusi sõja- ja relvastuse tehnoloogiaid
• Liivimaa linnuste arhitektuur Euroopa kaitsearhitektuuri kontekstis

Taani ehitustegevus Eestimaa hertsogkonnas

• Taani aja arhitektuur Liivimaal Taani vaatenurgast – teadusajalugu

Arhitektuursed üksikvormid ja ehitusskulptuur

• sambad, portaalid, katuseviilud
• ehitusskulptuur

Ehitusmaterjalid ja värvikujundus

• looduskivi ja tellis
• värvid ja seinamaalingud

Ehituskorraldus ja ehitustegevuse finantseerimine keskaegsel Liivimaal

• kirikukorjandus (fabrica ecclesiae) Liivimaal Euroopa kontekstis
• säilinud kirikuarved annetuste, ehitus- ja sotsiaalajaloo allikatena (Riia, Tallinn, Keila)
• profaanne ehituskorraldus (eelkõige raekoja tellimused Tallinnas)

Teadusajalugu 18. sajandist tänapäevani kujunevate rahvuste pingete taustal (baltisakslased, eestlased, lätlased, venelased)

• kronoloogia ja rahvuslikud nägemused
• diskussioon niinimetatud „Riia ehituskoolkonna“ ümber (Püha Jakobi kirik Riias, Cēsise Jaani kirik, Püha Siimoni kirik Valmieras, Urvaste)

Keskaegne arhitektuur Liivimaal sakslaste, eestlaste ja lätlaste ühise kultuuripärandina 21. sajandil: vaade tänapäeva